Elamuühistu, Ühisomand, Kaasomand, Korteriomand ja Teised Omandivormid: Mis Need Tähendavad ja Kuidas Need Erinevad?
Kinnisvaraga tegelemisel tuleb sageli ette mitmeid omandivorme ja juriidilisi termineid, nagu elamuühistu, ühisomand, kaasomand, korteriomand, hoonestusõigus, kinnisasi ja vallasi. Nende mõistmine on oluline, et teha teadlikke otsuseid vara ostmisel, müümisel või haldamisel. Selles postituses anname ülevaate nendest mõistetest ja nende peamistest erinevustest.5
Elamuühistu
Elamuühistu on juriidiline isik, mis moodustatakse tavaliselt korterelamu haldamiseks ja hooldamiseks. Ühistu liikmed on kinnisvaraomanikud, kes tegutsevad koos ühiste huvide nimel.
- Kasutus: Ühistu haldab hoone üldkasutatavaid alasid (trepikojad, katus, hoov).
- Omanike kohustused: Ühistu liikmed maksavad hooldustasusid ja osalevad ühistu otsustes, näiteks renoveerimisplaanides.
- Eelis: Ühistegevus võimaldab tõhusamat haldust ja kulude jagamist.
Ühisomand
Ühisomand tähendab, et kinnisasi kuulub mitmele isikule ühiselt, kuid osad ei ole eraldi määratud. Enamasti tekib ühisomand abielu jooksul soetatud varaga, kui abikaasad ei ole sõlminud varalahususe lepingut.
- Eelis: Kõik otsused vara kasutamise ja müügi osas tehakse ühiselt.
- Puudus: Vara võõrandamine või koormamine (nt laenu tagatiseks) nõuab 5kõigi omanike nõusolekut.
- Näide: Abielupaar, kes ostab ühiselt maja ilma kindlaksmääratud osadeta.
Kaasomand
Kaasomand tähendab, et kinnisasi kuulub mitmele isikule kindlaksmääratud osades (nt 50/50 või 70/30). Kaasomanikud kasutavad vara ühiselt, kuid igaüks omab kindlat protsenti.
- Eelis: Võimalus jagada kulusid ja kasutada vara koos.
- Puudus: Võimalikud konfliktid, kui kaasomanikud ei jõua vara kasutamises või haldamises kokkuleppele.
- 2Näide: Suvekodu, mis kuulub mitmele pereliikmele.
Korteriomand
Korteriomand on omandivorm, kus omanikul on kindel osa hoonest (korter) ning proportsionaalne osa hoone ühisosast (nt trepikoda, hoov).
- Eelis: Lihtne osta, müüa ja pantida.
- Kohustus: Omanikud vastutavad hoone ühisosade hoolduse ja remondifondi panuste eest.
- Näide: Kortermajas asuv korter, mida kasutatakse elamispinnana.
Hoonestusõigus
Hoonestusõigus annab õiguse ehitada ja kasutada hoonet maaüksusel, mis kuulub kellelegi teisele. Seda kasutatakse sageli pikaajalise lepingu alusel.
- Kestvus: Tavaliselt kehtib 50–99 aastat.
- Õigus: Hoonestusõigust saab müüa, pärandada või pantida.
- Näide: Eramaja, mis asub omavalitsuse maal.
Kinnisasi ja VallasiKinnisasi ja vallasi on kaks juriidilist mõistet, mis eristavad erinevat tüüpi vara.
- Kinnisasi (kinnisvara):
- Hõlmab maad ja sellega seotud kinnisasju, nagu hooned ja rajatised.
- Näide: Maja, krunt, korter korteriomandi kujul.
- Vallasi (vallasvara):
- Liigutatav vara, mis ei ole kinnistuga seotud.
- Näide: Mööbel, sõidukid, kodutehnika.
Peamised erinevused
| Mõiste | Kasutus ja tähendus | Eelis | Puudus |
|---|---|---|---|
| Elamuühistu | Ühise halduse ja hoolduse korraldamine | Efektiivne ühine hooldus | Otsuste tegemine nõuab konsensust |
| Ühisomand | Jagamata, kuulub tervikuna mitmele omanikule | Täielik kontroll vara üle ühiselt | Vajab kõigi omanike nõusolekut |
| Kaasomand | Kinnisasi kuulub mitmele isikule osades | Kulude jagamine | Konfliktid vara kasutamises |
| Korteriomand | Konkreetne korter ja osa hoone ühisvarast | Lihtne müüa ja pantida | Kohustus osaleda ühisvarade hoolduses |
| Hoonestusõigus | Õigus ehitada ja kasutada hoonet teise isiku maal | Paindlik maa kasutus | Piiratud kestus |
| Kinnisasi | Maa ja sellega seotud ehitised | Püsiv väärtus | Kõrged kulud |
| Vallasi | Liikuv vara, mis ei ole kinnisvaraga seotud | Lihtne kasutada ja müüa | Väärtuse kiire vähenemine |
Kokkuvõte
Erinevad omandivormid ja vara tüübid täidavad erinevaid vajadusi ja nõuavad erinevat lähenemist. Oluline on mõista, millised õigused ja kohustused kaasnevad elamuühistu, ühisomandi, kaasomandi, korteriomandi või hoonestusõigusega, et langetada teadlikud otsused kinnisvaraga tegelemisel.
Kas vajate rohkem teavet või nõu mõne omandivormi osas? Võtke meiega ühendust – aitame hea meelega!